Albaania
Vanuse kontrollimine on Lääne-Balkani ja Albaania laste internetipõhises kaitses üsna uus teema. UNICEF-i 2019. aasta aruande „One Click Away“ andmed näitavad, et Albaania lapsed hakkavad internetti kasutama keskmiselt 9.3-aastaselt, samas kui noorem tüdrukute ja poiste põlvkond hakkab seda tõenäolisemalt kasutama varem, 8-aastaselt või nooremalt. Laste internetikogemuste kohta näitavad tulemused, et iga viies laps on näinud vägivaldset sisu. Veel 25 protsenti on suhelnud kellegagi, keda nad pole varem kohanud. Ja 16 protsenti on kohtunud kellegagi, kellega nad esimest korda internetis kohtusid. Lisaks teatab iga kümnes laps vähemalt ühest soovimatust seksuaalsest kogemusest internetis.
10%
albaania lapsed aru at kõige vähem üks soovimatu seksuaalne kogemus üle the,en internet
Rahvusvaheliste õiguskaitseorganite ja interneti järelevalveorganisatsioonide tõendid viitavad sellele, et laste seksuaalse väärkohtlemise riskid ja juhtumid internetis on 2020. aastal märkimisväärselt suurenenud, mis näitab, et seksuaalkurjategijad on Albaanias eriti aktiivsed. Laste seksuaalse väärkohtlemise ja ärakasutamise uurimise eest vastutavad erinevad osapooled ei suhtle omavahel süstemaatiliselt. Nad tegutsevad sageli isoleeritult. Politseil ja prokuröridel puudub piisav arusaam üksteise takistustest ja väljakutsetest. Lisaks ei tee politsei ega prokurörid koostööd internetiteenuse pakkujate ja reguleerivate asutustega, näiteks AKEP-iga, et lahendada IP-aadresside lahendamisega seotud kitsaskohti. Puuduvad võimalused üksteisega tihedamalt koostööd teha, arutada iga sidusrühma võimalikke väljakutseid ja leida lahendusi ühistele probleemidele. Sageli hoitakse suhtlust ainult ametliku kirjavahetuse kaudu.
Uus riiklik strateegia
Vanusekontrolli loomise protsess on alles algstaadiumis. Albaania peamised sidusrühmad vaatavad rahvusvahelisele areenile. Nad loodavad, et see aitab neil mõista võimalusi ja väljakutseid, mis aitaksid laste kaitset veebis veelgi edendada. Valitsuse pühendumus laste kaitsmisele veebis on poliitilises päevakorras kõrgel kohal. Uus riiklik küberjulgeoleku strateegia aastateks 2020–2025 peegeldab seda. Strateegias on lastele pühendatud peatükk nende kaitse kohta veebimaailmas. Riiklike prioriteetidega peavad aga kaasnema jõulised investeeringud. On väga tõenäoline, et järgmised aastad on lastele ja peredele eriti rasked. Albaania eeldab, et peab toime tulema eeldatava SKP langusega ülemaailmse pandeemia tagajärjel.
Vanuse kontrollimine peaks olema seadusega jõustatud. See oleks kas lapse kaitse ja õiguste seaduses, kriminaalõiguses või spetsiaalses seaduses, nagu kihlvedude ja võrgumängude puhul. See tagaks, et kõik osapooled järgivad seadusele üleminekul erasektori ja reguleerivate asutuste tegevusjuhendeid. See omakorda annaks reguleerituma lähenemisviisi.
Tee edasi
Vanuse kontrollimise korra loomiseks Albaanias on palju võimalikke takistusi. Nende hulka kuulub probleemi mõistmine, selle prioriteetide seadmine ja erasektori aktiivne kaasamine. See tähendab ka regulaatorite loomist, investeerimist tehnoloogilistesse lahendustesse ja nende jõustamist kasutaja- või kodutasandil. Riik on aktiivses digitaliseerimisfaasis, kus kõik osalejad, sealhulgas valitsus ja erasektor, investeerivad infrastruktuuri, et parandada juurdepääsu Interneti suurema kättesaadavuse kaudu.
2021. aasta lõpu seisuga on vähe teada üldsuse arusaamadest laste juurdepääsu kohta pornograafiale ning õigest tasakaalust privaatsuse ja turvalisuse vahel. UNICEFi uuring „Üks klõps ära“ ütleb meile, et lapsed teatavad, et enamik küsitletud vanemaid ei kasuta oma Interneti kasutamisel aktiivset lapsevanemate lähenemist. Vanemad suhtuvad oma toetavasse kaasamisse positiivsemalt.